Tapa Jakobi koguduse ja kiriku ajaloost

Tapa nimi tuleneb Tapa küla nimest, mis kujunes välja 14. sajandil. Orduajal loeti Tapa küla Järva foogtkonda ja kuulus Ambla kihelkonna alla. Kihelkonna keskus oli Ambla Maarja kirik, mis on ehitatud 13. sajandi lõpus Ojamaa meistrite poolt (Ladina keeles Suur-Maarja kirik). Tapa mõis on teada 1620. aastatest. Teada on ka esimene Tapa külakool 1839. aastast. Tapa kiirem areng algab 1870. aastast, kui ehitatakse raudtee, mis rahvastiku kasvades viib linna tekkeni 1926. aastal.

19. sajandi lõpul elas Tapal juba 1000 elanikku. 1892. aastal hakkas Ambla pastor Johannes Theodor Willberg kord kuus ühes korteris Tapal jumalateenistusi pidama. 1896. aastal ehitati Tapa mõisniku poolt kingitud krundile puust palvemaja, mis mahutas 200 inimest. Eesti iseseisvumise algaastatel tekkis vajadus iseseisva koguduse järele.

Jakobi koguduse asutamisajaks loetakse 19. juunit 1921. Piiskop Jakob Kukk õnnistas jumalateenistusel koguduse apostel Jakobus vanema nime järgi Tapa Jakobi koguduseks. Palvemajas oli seinale kinnitatud maalimeister Friedrich Otto von Frey maal "Kristuse taevaminek" (1850), mis asub praegu kiriku parempoolses osas. Palvemaja juurde ehitati puust kellatorn, kuhu seati üles 1925. aastal Saksamaal Bochumer kellatehases valatud 2 pronksist tornikella. Kellad asuvad praegu kiriku kellatornis ja kannavad nimesid - suurem "Elavaid hüüan" ja väiksem "Surnuid leinan".

Tapa Jakobi kiriku ehitamist alustati 1931. aastal arhitektide Anatoli Podtsekajevi Ja Boris Krümmeri koostatud projekti järgi. Pühapäeval, 27. novembril 1932. õnnistas piiskop Kukk kiriku sisse. Kiriku altarimaal valmis 1931.aastal teemal "Tulge minu juurde" ja selle maalis kunstnik Olga Oboljaninova Krümmer. Kiriku tornikiiver valmis ja õnnistati koos kullatud risti ja munaga 3. augustil 1996.a. peapiiskop Jaan Kiiviti poolt. 2015. a. valmistas skulptor Tiiu Kirsipuu kiriku nimepühaku Jaakobus vanema bareljeefi (pronksist kuju valgel marmortahvlil), mis asub altari võidukaare küljel. Töö tellis ja kinkis koguduse nõukogu liige Vahur Hiiesalu.

Tapa kogudust on teeninud õpetajad:
Johannes Theodor Willberg (pildil)- hooldaja algusest kuni 1930.aastani
praost Jaan Gnadenteich - õpetaja 1930. - 1944.a.
Raimund Peiker - hooldaja 1944. - 1946.a.
August Kobla - õpetaja 1946. - 1984. a.
abipraost Eduard Salumäe - hooldaja 1984. - 1985.a. (suri kiriku käärkambris)
Üllar Nõlv - õpetaja 1985. - 1988.a.
praosti kt. Illar Hallaste - hooldaja 1988.a.
Algur Kaerma - õpetaja 1989. - 2005.a.
Reet Eru - õpetaja 2005. - 2012.a.
abipraost Tõnu Linnasmäe - hooldaja 2012. - 2013; 2015.a.
Tauno Kibur - õpetaja 2013. - 2015.a.
Jaanus Klaas - vikaar 2015.a.
Valdo Reimann - õpetaja 2015.a. -

Kiriku orel on ehitatud 1932.a. orelimeister August Terkmanni poolt. Orelil on 2 manuaali ja 14 registrit.
Organistidest on kõige kuulsam olnud prof. Hugo Lepnurm, kes teenis kogudust 1952. - 1961.a. Organistidest on teada veel Armilde Kroon, Artur Liblik, Walter Johannes Tormis, Ago Tint, Maili Kaerma ja Evely Traublum- Rambi, kes ka täna seda kaunist ametit peab. Kogudusel on olnud ka laulukoorid, kuid täna kahjuks nad enam ei tegutse.

EELK Tapa Jakobi kogudus MTÜ

Õhtu pst 24, Tapa linn, Tapa vald 45107 Lääne-Viru maakond
Tapa Jakobi kirik: Pargi 1, Tapa, 45106 Lääne-Viru maakond
e-posti aadress: tapa@eelk.ee
telefon: +372 521 22 90
reg kood: 80209990

Koguduse arvelduskonto: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tapa Jakobi Kogudus
Konto: EE602200001120087892

Koguduse õpetaja – Valdo Reimann
e-posti aadress: valdoreimann@hot.ee
telefon: +372 521 22 90

Koguduse juhatuse esimees ja organist – Evely Traublum-Rambi
e-posti aadress: yleve@hot.ee
telefon: +372 56 918 023

Privaatsuspoliitika

© 2021. Kõik õigused kaitstud.
dev:piksar.ee

TOP